Lusja otsib kodu

Varjupaiga töötajad räägivad, et Lusja on arg. Mina pole seda kunagi tähele pannud ja ta on mulle algusest saadik hea sõber olnud. Ta oli väga sõnakuulmatu, aga nüüd on võimalik teda juba pisut kontrollitavamaks muuta. Suudab istuda ja mitte väga pöörane olla enne kui jalutusrihm kaela klõpsatab. Kui enamus varjupaiga koeri ei pööra jalutajale mingit tähelepanu, siis Lusja teeb seda küll ja eriti aktiivseks muutub ta siis, kui talle teha mõned teistsugused liigutused või pisut hüpata. Siis on maru lahti. Mul juhtus see nädal nii, et kukkusin tema tuuritamise ajal lumehange pepuli. Samal ajal jooksis Lusja pika rihma otsas paremale ja vasakule mööda sisse sammutud rada, püüdsin ennast jalule saada. Ta käis ta paar korda minu juures jauramas, ning siis ma kuulsin liigutamise ajal raginat ja dressipükste pealmine riie rebenes puusast-põlveni lõhki. Suva nendest pükstest, naljakas oli ja koeral oli ka hea meel. Väga huvitav koer on ja vajab tegelejat peremeest.

Loe Lusja kohta lähemalt SIIT.

Uuest aastast loodan, et vähemad koerad peavad endale uut kodu otsima.