Karolin

Siis kui kuuvalgus ja tähetäpid
pilvede vahelt kumavad, ronivad
mõtted Sinust öiselt aasalt rumalad.

Eile ei olnud, täna ei näinud,
homseid samme koos ei käinud.
Päev muutus õhtuks, enne viivusid
krahmasin, kui olid läinud.

Muusika ei sula, sõrmenukke pole ja
mu sõrmed magavad, pakun võimalust mu
unne tulla, veel enne kui aeg täitsa
otsa saab ning hakkab ilma Sinuta kole.

.